Aasta puu 2020: hariliku kuuse kasutusvõimalused
Metsaühistu jätkab oma Aasta Puu sarjas meie hariliku kuuse tutvustamist. Seekord võtame vaatluse alla kuusepuidu tänapäevase kasutamise.
Kuna kuuske on meie metsades palju (neljandik meie metsapuudest on kuused), on kuusepuidul ka väga suur majanduslik tähtsus. Kuusepalk oli 2018. aastal üks enimmüüdud puidusortidest jäädes alla vaid männipalgile. Suures mahus müüdi ka kuuse peenpalki ja kuusepaberipuud. Kindlasti on kuusel oluline osa ka energiapuu kogustes.
Mida kuusepuidust tänapäeval tehakse?
Vaatame neid kasutusvaldkondi sortimentide järgi.
Kuusepalk on peamiselt ehitusmaterjal. Seda nii suurema töötlemiseta (ümarpalgist majad) kui töödeldud kujul (prussid, lauad). Kuusepuidust tehakse majade puitseinu, uksi ja aknaid, põrandaid, jms. Samalaadne on ka kuuse peenpalgi kasutus – meie saeveskid kasutavad sedagi peamiselt ehitusmaterjalide tootmiseks, samuti lähevad kuusepalgid pealt töötlemist kasutusse liimpuidu tootmiseks. Erinevate töötlemisvõtete tulemusel saab kuusest nii liimpuittalasid kui ka –kilpe. Kuusepalkidest tehakse ka spooni, mida kasutatakse vineeri tootmisel. Vineer on aga tänapäeval üha populaarsem ehitusmaterjal, mille kasutusvõimalusi on väga palju.
Kuusepuidust tehakse ka palju välisvoodrilaudu, mida hinnatakse rohkem kui männipuidust laudu. Nimelt on kuusepuidu rakuehitus selline, et võrreldes männiga imab kuusk vähem niiskust.
Kuuse paberipuu on suurel määral paberitootmise tooraine, kuid järjest kasvab ka puidu lagundamine algosadeks – tselluloosiks, ligniiniks ja teisteks aineteks ning nende ümbertöötlemine uuteks toodeteks. Nii toodetakse juba Soomes ligniinist (sisuliselt liim, mis hoiab puitu koos) vaiguliimi, mida omakorda kasutatakse puitplaatide tootmisel. Rootsis aga toodetakse puidutöötlemise kõrvalsaadusest tallõlist biodiislit. Väga oluline on ka tselluloos, mille järele nõudlus maailmas järjest kasvab. Näiteks on Soomes juba toodetud tselluloosist kiudu, millest omakorda on valmistatud rõivaid. Meelde tasub tuletada 2018. aastat, kui Soome presidendi vastuvõtul kandis presidendi kaasa puidust (seekord küll kasepuidust) toodetud kiust tehtud riidest kleiti.
