Aasta puu 2020: kuusevõrsed on kevadised vitamiinipommid
Igal kevadel, ajal kui puud lehte lähevad, võib kuuskede okste tipus märgata pehmeid ererohelisi kasve ehk võrseid. Võrsed on puule vajalikud kasvamiseks, kuid ajast-aega on neid hinnanud ka inimesed. Kevadised kuusekasvud on hapukad, õige kerge vaigumaitsega. Ja küllap saadi nende kasulikkusest inimorganismile aru ka sel ajal, kui teadmised vitamiinidest ja teistest kasulikest ainetest olid alles üsna vähe levinud.
Noored kuusevõrsed sisaldavad õlisid, vaike, karotinoide, parkaineid ja palju C-vitamiini, samuti mineraale nagu kaalium ja magneesium. Erksavärvilistes võrsetes on hulgaliselt klorofülli, mis parandab rakkude hapnikuga varustatust, aitab kontrollida söögiisu, neutraliseerib vabu radikaale, hoiab vere glükoosisisalduse tasakaalus ja kiirendab haavade paranemist.
Kuusekasve on ajast-aega kasutatud rahvameditsiinis külmetushaiguste, köha ja bronhiidi raviks. Selleks on värsketest või kuivatatud võrsetest keedetud teed või siirupit ja seda külmetushaiguste korral joodud. Et sellised ravimid nende hädade puhul aitavad, on tõstust leidnud ka teaduslikes uuringutes, kuigi ametlikus meditsiinis kasutamiseks oleks kuuse ravitoimeid vaja veel põhjalikumalt uurida.
Parim aeg kuusevõrsete korjamiseks on maikuus, võrsed võiksid olla 2-5 cm pikkused ja ererohelised. Korjaja peaks olema ettevaatlik, et kuusepuule mitte liiga teha. Selleks tuleb murda ettevaatlikult puult ära ainult võrse, vigastamata ülejäänud puud liigse rapsimisega. Samuti tuleb võrseid korjata puu eri külgedelt ning suurema koguse saamiseks tuleks võrseid korjata mitmelt puult. Kindlasti ei tohiks ühelt täiskasvanud puult ära korjata rohkem kui kümnendik võrsetest, muidu võib korjaja häirida puu kasvu.
Samuti ei tohi võrseid korjata puult, mis kasvab tee ääres, pargis või kesklinnas, sest igihaljad okaspuud koguvad endasse keskkonnamürke. Võrseid ei tasu korjata ka aiast, kus kasutatakse regulaarselt väetisi, taimemürke ja muid aianduskemikaale. Heade võrsetega puu kasvab puhtas metsas.
Mida siis kuusevõrsetest teha saab?
Kuusevõrsesiirupi tegemiseks tuleks võtta peotäis värskeid võrseid. Need kallata üle veega, nii et võrsed oleksid kaetud. Vesi lasta korraks keema ja jätta seejärel üheks tunniks seisma. Saadud vedelik kurnata sõelal, lisada 300 grammi suhkrut ja pisut sidrunimahla ning keeta vaiksel tulel seni, kuni vesi on aurustunud ja keedus on muutunud siirupiseks. Siirupit säilitada tumedas klaaspurgis jahedas kohas. Kasutada külmetushaiguste puhul, aga ülihästi sobib ka liharoogade maitsestamiseks.
Kuusevõrsevesi. Lisa hakitud ja kergelt muljutud kuusevõrseid joogiveele ning lase sel umbes tund aega seista, et vette eralduksid kõik kasulikud ained. Tulemuseks saad mõnusa aroomi ja maitsega vee. Joo maitsevesi ära ühe päeva jooksul. Sel on tervist tugevdav ja organismi toniseeriv toime.
Kuusevõrsesmuuti. Värskete võrsete ajal saab teha organismi turgutavat ja vitamiinirikast kuusevõrsesmuutit. Selle tegemiseks pane kannmikserisse umbes kaks peotäit kuusevõrseid, kaks banaani, kaks supilusikat mett ja puhast vett. Lase kõik segamini, timmi konsistentsi vajadusel veel veega.
Ja muidugi kuusevõrsed toitude maitsestamiseks. Selleks haki võrseid liharoa (eriti hästi sobib võrsete maitse lambaprae juurde) peale, sega hakituna salatitesse või pista paar-kolm oksakest õlipudelisse – tulemuseks on maitsetatud salatiõli.
