Sobiv aeg puhastada põllumaad võsast
Ameerika mägedena käituvad puidu hinnad on praeguseks viinud paberi- ja küttepuu hinnad uutesse kõrgustesse. Metsamaal on viimasel aastal aga raiemaht mõnevõrra vähenenud ja selle aasta keskel langema hakanud okaspuupalgi hinnad võivad üldist raiemahtu veelgi vähendada. Läheneva talve eel on see probleem sooja- ja elektritootjatele, kes toormena biomassi kasutavad. Kas põllumehed saavad puudust leevendada?
Puit energeetikas
Keskkonnaagentuur on hinnanud, et küttepuidu ja raidmete hulk moodustab umbes 36% metsamaalt pärit likviidse puidu mahust. See tähendab, et 10 miljoni tihumeetri raiumisel tuleb turule umbes 3,6 miljonit tihumeetrit puitset biomassi, mida sobib ennekõike kasutada energia saamiseks. Tegelikult kasutatakse selleks veel rohkem biomassi, sest seda tuleb ka puidu järeltöötlusest (sae-, plaadi-, -mööblitööstus) ning mittemetsamaalt.
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ning Tallinna Tehnikaülikooli uuringust selgus, et 2020. aastal kasutati 99-s Eesti suurimas kaugküttevõrgus, mis katavad hinnanguliselt 95% Eesti kaugkütte turumahust, soojus- ja elektrienergia tootmiseks 58% juhtudel just hakkepuitu.
Energeetiliseks kasutamiseks sobib ka biomass, mis pärineb elektriliinide trassidelt. Eesti Maaülikool hindas kümmekond aastat tagasi, et suurima potentsiaaliga maakonnad on selles osas Ida-Virumaa ja Harjumaa, kus mõlemas jääb trasside alla üle 4000 hektari maad. Metsamaad läbivate liinikoridoride pindala on hinnatud umbes 30 500 hektarile. Potentsiaali on aga veel, sest just eramaadel on palju alasid, mis on varem olnud põllumajanduslikuks kasutamiseks, aga nüüd on metsastunud või võssa kasvanud. Samuti on võimalik sobilikku tooret varuda kraavi- ja põlluservadelt. Viimatimainitutelt võib see olla eriti oluline, et pealetungiva metsa arvelt ei väheneks haritava ja seega ka toetuskõlbuliku maa pindala.
Üldiselt kasvavad põlluservades ja kraavipervedel kiirekasvulised lehtpuud, nagu paju, hall-lepp, toomingas jm. Tegemist on valdavalt vähemväärtusliku materjaliga, millest ei ole võimalik valmistada suure lisandväärtusega kestvustooteid ja mis on seetõttu väga sobilikud energeetiliseks kasutamiseks. Kindlasti tasub säilitada tähelepanuväärsemad ja maastikku ilmestavad puud, ennekõike eri lehtpuuliigid, nagu vahtrad, saared, tammed, arukased.
Varumine, hakkimine ja müük
Üldiselt on praegu võimalik müüa võsa nii kasvavalt kui ka virnastatult. Kasvava võsa hind oleneb esmalt selle vanusest ja lõigatava materjali diameetrist. Kui omal vajalikku tehnikat ei ole, siis võib müüa kasvavat võsa. Kui aga tehnika on endal käepärast, siis võib võsa ise varuda. Puittaimi võib saagida mootorsaega, aga üldjoontes on lihtsam giljotiini kasutamine ekskavaatoril. Giljotiiniga lõikamiseks on võsa ideaalne vanus vähemalt kümmekond aastat ja lõigatava materjali diameeter viis või rohkem sentimeetrit. Raiutud materjal koondatakse ja virnastatakse vahelattu, kus see hakitakse.
Tuleb jälgida, et ladustatavasse materjali ei satuks midagi ebavajalikku, mis võib vähendada hakke kvaliteeti, aga kahjustada ka hakkurit. Materjalis ei tohi olla mulda, metalli, kive vmt. Oluline on pöörata tähelepanu laoplatsi valikule, sest ruumi on seal vaja nii materjalile kui ka hakkurile ja veoautole. Ideaalis võiks virna kõrval olla vaba pinda 6–7 meetrit, teisalt ei tohiks ka tee kaugele jääda (2–3 meetrit). Võsa hakkimise teenust pakkuvad ettevõtted hindavad minimaalseks koguseks umbes ühte autokoormatäit ehk u 90 m3 (32 tihumeetrit). Väiksema koguse müümisega võib raskeks minna.
Koos paberi- ja küttepuu hinnatõusuga on ka hakke hind tänavu pidevalt kasvanud. Kui eelnenud aastatel on metsaomanikule virnastatud võsa hakke puisteruumi eest makstud umbes 7–8 eurot, siis praegu küündivad puiduhakke puisteruumi kokkuostuhinnad 15–16 euroni. Siiski sõltub täpne hind asukohast, kogusest ja kuivuse astmest.
Kõrge kokkuostuhinna põhjus on elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatava puiduhakke nõudluse kasv, mis andis endast märku juba selle aasta alguses. Samuti on olnud puudus toormest.
Artikkel ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja.
