Vooremaa Metsaühistu tähistas oma kümnendat tegevusaastat
Vooremaa Metsaühistu sai alguse ühe mehe – Harry Pütsepp – tööst konsulendina ning tema tundmusest, et metsanduse konsulent ja Metsaühistu peavad moodustama ühtse terviku. Terviku, mis suudab oma liikmele ja omanikule ehk erametsaomanikule pakkuda head nõud ja täisteenust kõikide olulisemate metsatööde osas. „Kahekesi me ta asutasime, vormistamisel oli nii vaja. Aga kuna hakkasin kohe asjaga tegelema, siis liikmete arv kasvas kiiresti,“ räägib Pütsepp ühistu saamisloost. Algusaastatel oli palju õhinapõhist tööd ja tõestamist, et ühistu on kasulik. Uusi liikmeid otsiti ise sõprade ja tuttavate seast, ise käidi läbi põhilised laadad ja üritused.
Arengut on tõuganud tubli meeskond ning aktiivsed liikmed
Kuigi tegu on Eesti mõttes üsna noore ühistuga (asutati 2012. aastal), siis tänaseks on jõutud liikmete arvu poolest vähemalt keskmiste hulka (600+ liiget) ning mis veelgi tähtsam – oma liikmetele pakutakse kõiki metsade majandamiseks vajalikke teenuseid. „Meie meeskond on tänaseks tublisti kasvanud. Juba teisel tegevusaastal tulid appi Ene Randmäe ja Leonhard Niklus. Sellest sai väga hea meeskond. Metsameistri otsingud kulgesid raskemalt ning kõige sobilikum mees selleks – Martin Luik – liitus meeskonnaga üsna hiljuti,“ kirjeldab Pütsepp.
Teenuste pakkumise suurem võimekus on arenenud järk-järgult koos liikmeskonna kasvu ja vajaduste suurenemisega. Kaks aastat pärast ühistu asutamist liituti Keskühistuga Eramets, et pakkuda ühistu liikmetele võimalust oma puitu ühiselt otse lõppostjatele müüa. Parimatel aastatel on selliselt puitu müüdud üle 20 000 tihumeetri aastas. Iga-aastaselt osaletakse samuti metsataimede ühises hankimises. Viimasel kahel-kolmel aastal on hangitud taimede hulk ületanud 150 000 taime piiri. Metsameister Martin Luige sõnul oli aga tänavuse kevade kõige väiksem taimetellimus vaid 25 taime. „Püüame omanike jaoks olla võimalikult paindlikud ja leida lahendused erinevatele soovidele ja vajadustele,“ lisab Luik. Liikmeid teenindatakse peamiselt oma Tartu kontoris Aleksandri tn 8, aga algusaastatel toimusid vastuvõtud ka Põltsamaa vallamajas.
Oma harvesteriga ühistu
„Metsaomanikele saame praegu pakkuda kuni täispaketti. See KUNI on väga tähtis, sest kui omanik tahab ise midagi teha, on see väga tore. Aga jah, meie saame praegu pakkuda kõiki teenuseid, kaasa arvatud maaparandustööde korraldamine. Ja esimese metsaühistuna Eestis hakkasime pakkuma ka metsakorralduskavade tegemist,“ räägib Pütsepp. 2020 aastal koostati aga edukas projektitaotlus, mis võimaldas ühistule hankida oma harvesteri. Nimelt on ühistus hooldusraiete tegemiseks spetsiaalne miniharvester, mis on üsna tilluke – kaalu ainult kaks ja pool tonni ja laiust vaid poolteist meetrit. See aga tähendab, et masinale pole vaja laiu kokkuveoteid ja liikuma pääseb ta pea igasuguses metsas. Jõudlus on masinal suuremate suguvendadega võrreldes tagasihoidlikum, kuid harvendusraieteks ja kraavikalastelt võsa võtmiseks on miniharvester õige valik.
Mida toob tulevik?
Vooremaa Metsaühistu liikmete arv on olnud tublis kasvus, aga on ka lahkujaid. „Paraku lahkub palju liikmeid seoses kinnistute müümisega. On kahju, kui inimesed oma metsaomandist loobuvad“ täpsustab Pütsepp. Vaatamata sellele on ühistu suutnud liikmeskonda siiski iga-aastaselt kasvatada. „Kasvada oleks veel vaja. Liikmeskonna vajadused ja soovid muutuvad mitmekesisemaks ning liikmete arvu kasvuga peab meeskond muutuma järjest suutlikumaks ja professionaalsemaks. Õhinapõhisusega nagu vanasti, enam hakkama ei saa,“ sõnab Pütsepp. Järjest rohkem tunnevad metsaomanikud huvi alternatiivsete liikide vastu, millega metsa uuendada nagu lehised ja erinevad laialehised liigid. „Kindlasti jätkame seniste teenustega – teostame keerulisi raieid, korraldame liikmete metsades metsakasvatustöid, vahendame toetuseid, nõustame jne,“ sõnab Pütsepp ja lisab, et Jõgevamaa ja Tartumaa erinevad metsaühistud võiksid koonduda üheks suuremaks ja võimekamaks metsaühistuks. Kas üldse ja millal selleni jõutakse, näitab aeg.
