Et pakkuda huvilistele võimalust täpsemalt teada saada, kuidas erametsades elu käib, milliste valikute ja võimaluste ees seisavad erametsaomanikud ja milline on olukord erametsade uuendamisega, korraldavad kohalikke metsaomanikke koondavad metsaühistud üle Eesti metsaistutuspäevi. Erinevais Eesti paigus toimuvatel metsapäevadel võtavad külalisi vastu teadmiste ja kogemustega metsamehed ja –naised, kes tutvustavad metsa istutamise põhitõdesid, vastavad metsaga seoses tekkinud küsimustele ning selgitavad metsa kasvamise ja kasvatamise protsesse, põhimõtteid ja traditsioone. Igal metsapäeval pannakse üheskoos algus uuele metsapõlvele, kokku istutatakse metsapäevadel mitukümmend tuhat taime.

Metsaistutamine Valgamaal

Metsaühistute metsaistutuspäevade avapaugu annab sel neljapäeval Põlvamaa Metsaühistu Laheda vallas. Laupäeval aga toimuvad istutuspäevad juba kahes Metsaühistus. Võrumaa Metsaühistu eestvõttel pannakse Haanja vallas mulda paartuhat kuusepuud ning külastatakse kohe sealsamas kõrval asuvat Miljonipuu lanki, mis rajati 2004 aastal seoses Euroopa Liitu astumisega. Valgamaa Metsaühistu kutsub aga Taheva valda, kus uuendatakse eelmisel suvel tormi poolt langetatud metsa.

Maikuu esimesel nädalavahetusel on istutuspäevad põhjapool. Reedel saab metsauuendamises kaasa lüüa Harjumaal, kus Põhja-Eesti Metsaühistu eesvõttel istutatakse kuusetaimi Padise vallas, Määra külas. Laupäeval kustub aga Virumaa Metsaühistu Ida-Virumaale Iisaku valda, kus pannakse kasvama 4000 väikest kuusetaime. Oodatud on kõik huvilised, tulla võib kogu perega.

Metsaühistute metsaistutuspäevadele registreeri end siit:

Neljapäev, 27.04. Põlvamaa Metsaühistus – registreerimisvorm

Laupäev, 29.04. Võrumaa Metsaühistus – registreerimisvorm

Laupäev, 29.04. Valgamaa Metsaühistus – registreerimisvorm

Reede, 05.05. Põhja-Eesti Metsaühistus – registreerimisvorm

Laupäev, 06.05. Virumaa Metsaühistu – registreerimisvorm

Istutustalgud Harjumaal

The post Metsaühistud kutsuvad metsa istutama appeared first on Virumaa Metsaühistu.

Metsi jätkusuutlikuks majandamiseks on oluline teada Eesti metsade olukorda. Võrreldes sajanditaguse ajaga on Eesti metsade pindala suurenenud. Kui 1958.a oli Eesti metsasus 29%, siis sellel aastal on see juba 53%. Kordades on kasvanud metsade tagavara viljakamate pindade metsastamise ja metsistumise tagajärjel, millega on märgatavalt tõusnud keskmine hektari tagavara. Oluline põllumaade metsastamine toimus Eestis kahel perioodil 60- ja 90-ndatel. Metsade kuivendamise tagajärjel muutus metsamuldade boniteet ja metsade viljakus. Seetõttu jõuavad paljud Eesti metsad küpsusfaasi lähiaastatel. Näiteks on meil enamus männikud vanuses 50-80 aastat. Täna on küpsete metsade pindala kordades suurem kui 40 aastat tagasi.

Praegune olukord on selline, et hetkel ja kohe on tulemas raieküpseid puistusid. Eestis arvutatakse aastased raiemahud metsade juurdekasvu andmete alusel. Mida vanemaks jäävad meie metsad, seda väiksem on juurdekasv.

Metsamajandamise eesmärk on vanemad metsad, mis ei ole enam nii tootlikud, maha raiuda ja kasvatada uuem mets peal, et hoida aasta keskmist juurdekasvu selle ala kohta suurena. Raiemahtude määramisel peaksime sellest juhinduma. Kaks erinevat metoodikat on näidanud, et raiemaht Eestis on viimased viis aastat püsinud stabiilne.

Allikas: Eesti Põllumajandus-kaubanduskoda

The post EPKK Keskkonnatoimkond arutas metsa küsimusi appeared first on Virumaa Metsaühistu.