Virumaa Metsaühistu juhatuse esimehe Viktor Lehtse sõnul on säästlik metsade majandamine erametsaomaniku jaoks väga oluline. „Suured masinad tallavad maapinda, eriti hooldusraiete puhul on suur oht, et vigastatakse kasvavate puude juurekava. Väike tehnika säästab pinnast ning sellega on ka parem puude vahel liikuda. Masinal on efektiivsem kui saemees, ka pole vaja nii palju ränka käsitsitööd teha,“ selgitas Lehtse. Ökopesa esindajad lisasid, et näiteks Soomes ja Rootsis tehakse praegu juba ligi 90% hooldusraietest metsamasinatega, ka meil on kogenud saemehi leida üsna raske. Samas on hooldusraiete tegemine väga oluline, nii on võimalik korralikult tehtud hooldusraietega võita metsa kasvus paarkümmend aastat.

Masinate – harvesteri ja väljavedaja tööd said kõik huvilised näha Iisaku lähistel metsas, kus kord juba hooldusraiet on tehtud. Paaritunnise demonstratsiooni tulemuseks oli just paras väljavedaja koorem langetatud-laasitud-järgatud puitu. Langetusmasina tööjõudlus on muidugi suurem, kuid esitluspäeval masin täisjõuga ei töötanud, ikka tuli töö peatada ning vastata huviliste küsimustele. Nii selgus, et Usewoodi harvester kaalub ligikaudu kaks tonni, selle laius on poolteist meetrit ja pikkus 3,8 meetrit. Väike masin tõestas, et ligipääsmatuid kohti ka üsna tihedas metsas tema jaoks peaaegu ei eksisteerigi. Samasugust liikuvust näitas ka väljavedaja Bison 10000, mille laius on samuti vaid poolteist meetrit. Masina tühikaal on poolteist tonni, maksimumkoorem kaks ja pool tonni.

Ka pealtvaatajad tunnustasid masina liikuvust ning langetaja puhul seda, et masin suudab lõigatud puu teiste võrast välja sikutada. Käsitsitöö puhul on see tõsine probleem, mis muudab saemehe töö veelgi rakemaks. Kas hooldusraideid hakatakse tulevikus Virumaa erametsades tegema masinatega, näitab aeg. Kohalviibinud metsaomanikud jäid esialgu äraootavale seisukohale, kuid teadmine, et ka selle töö jaoks on olemas õiged masinad, on nüüd Virumaal olemas.

Õppepäeva läbiviimist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Erametsaliit.

The post Masinaga saab teha ka hooldusraideid, tõestas õppepäev Virumaa Metsaühistus appeared first on Virumaa Metsaühistu.

Mõnda aega püsinud lumi andis märku, et nüüd peaks kultuuri hooldus olema juba tehtud. Loodetavasti olid metsomanikud eriti tähelepanelikud noorte metsataimede puhul ja niitsid või sõtkusid kõrge rohu taimede ümbert ära. Kui peaks veel lund tulema, vaalub niitmata rohi taime peale ja selle tulemusena tekivad hallitus ja seenhaigused, mis hävitavad taimed.

Toimunud on ka suurem lehelangemine ning enamus metsa on raagus. See tähendab, et õige aeg on teha valgustusraiet. Seda tööd on parem teha raagus metsas, kui puude lehed ei varja enam vaadet. Samas tuleb kaasikus hooldusraiet tehes silmas pidada, et raagus puude puhul tükib väiksemate kogemustega töötegija jätma alles rohkem puid kui vaja. Siin kohal tasuks meelde tuletada Soomest pärit õpetust – kui vaatad harvendatud raagus kaasikut ja arvad, et natuke palju sai puid võetud, siis tegelikult oled vähe võtnud! Raagus kased lihtsalt paistavad vähem ruumi võtvat kui tegelikult võtavad. Arvestada tuleb ka seda, et maha sadanud lumi raskendab töö tegemist.

Hooldusraiet saab teha ka masinaga.

Esimesed külmad annavad aga märku sellest, et tuleb valmistuda talviste lankide lõikamiseks, mis vajavad tööde tegemiseks külmund pinnast. Ilm on muidugi heitlik ja pikaajalised prognoosid erinevad, kuid loodame siiski, et tuleb ka külma ja maapind muutub kandvaks.

Talveks raietöid planeerival metsaomanikul on viimane aeg alustada ettevalmistustega. Esimese asjana tuleb võtta metsateatis, kuid kohe siis (või isegi enne metsateatise võtmist) tuleb teha leping metsa ülestöötajatega. Muidu võib juhtuda lihtsalt see, et talvel ei ole töötegijaid kuskilt võtta.

Raietööd nõuavad hoolsat planeerimist. Kui veel nädal tagasi oli lumi maas ja maa külmav, siis praegune sula muudab ka pinna pehmeks.

Omanikud, kelle metsades on metsise kaitseala, peavad meeles pidama, et seal peavad raietööd olema tehtud 31 jaanuariks ja materjal tuleb välja vedada külmund pinnasega.

Meeles tuleb pidada ka seda, et paras aeg on tellida ära metsataimed järgmise aasta kevadeks. Hilinejad võivad ilma jääda! Ja ka toetuste tähtajad lähenevad. 1. detsembriks tuleb esitada metsauuendus ja 15. detsembriks metsamajanduskava toetuse taotlused.

The post Enne talve tuleb metsas teha nii mõndagi! appeared first on Virumaa Metsaühistu.

Kaubamärk Metsaühistu on Eesti erametsanduses metsaomanike organisatsioonide uudne ühtse tegevuse vorm. Märgiga on liitunud seni eraldi tegutsenud organisatsioonid, kelle liitumise põhitingimuseks on olnud teatud kindlate teenuste ja tunnuste olemasolu. Sisuliselt tähendab see, et eeldatakse ühistu suutlikkust pakkuda metsaomanikele n-ö täispaketti ehk anda nõu ja abi ning korraldada kõike alates metsa uuendamisest kuni puidu müügini. Tunnuseks on näiteks kontori olemasolu, mis pole avatud kokkuleppel, vaid kindlatel fikseeritud lahtiolukuaegadel.

Teenuste ühtne standard võimaldab kaubamärgiga metsaühistutel end metsaomanike jaoks nähtavamaks ja arusaadavamaks muuta. Nad saavad end koos tutvustada ja reklaamida ning ühtsed teenused annavad võimaluse teha tõhusat koostööd. See tähendab näiteks seda, et metsaomanik, kes pöördub mõnda kaubamärgiga metsaühistusse, saab oma küsimustele kiireid vastuseid, olenemata sellest, millises Eesti otsas ta metsad asuvad.

Kaubamärgi identiteedi hulka kuuluvad ka ühesugused särgid. Pildil metsaühistute esindajad Viljandis toimunud seminaril. Foto: OÜ Kollased taskud

Märk sündis ühistute initsiatiivil

Vajadusest luua niisugune ühtne süsteem räägiti Eesti erametsaringides tegelikult juba ammu. Ühistute ühise logo või brändi loomine oli ühe tulevikutegevusena kirjas ka riigi sihtasutuse Erametsakeskus arengukavas. Päris elus sündis kaubamärk aga metsaühistute endi initsiatiivil. Idee tekkis ja viidi ka ellu Keskühistusse Eramets koondunud metsaühistute ringis. Asjaosaliste endi sõnul oli ajendiks elust enesest tulenev vajadus. Olgu öeldud, et tegu on ühistutega, kellel teatav ühise tegevuse kogemus juba olemas ‒ Keskühistu Eramets on ühistute tulunduslikku tegevust (ühine puidumüük, taimehanked jms) edendav organisatsioon.

Kaubamärgi looja valiti välja 2014. aasta lõpus. Koostöö toote- ja teenusedisainiettevõttega Brand Manual OÜ kestis rohkem kui pool aastat. Tulemuseks oli kaubamärk koos selle visuaalse identiteedi ja rakenduspaketiga, mis muu hulgas sisaldab eraldi stiiliraamatut, kus juhised, kuidas kaubamärki kasutada.

Esimene esitlus oli 2015. aasta septembris, misjärel töö jätkus veel teenuste standardi kokkupanekuga. Rõhutuses oli teenuste kvaliteet ning põhimõte, et kogu tegevus lähtub metsaomanike huvidest ja on läbipaistev.

„Töö oli põhjalik, osalesime selles kõik ja mõtlesime kaasa,” meenutas Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees. „Niisuguse ühise märgi kasutamine tähendab ju ka mõtte muutumist ühistutes endis. Mäletan, kui tegime Põlva ühistule kuusega logo ja arvasime, et saame üksi väga hästi hakkama. Nüüd on aeg sealmaal, et lisaks ühistegevusele ühe ühistu sees on mõistlik koostööd teha ka ühistute vahel.”
„Eeldame, et brändi kasutuselevõtuga kasvab usaldus ühistute vastu,“ tõi esile kaubamärgi projekti juhtinud Priit Põllumäe, kui olid esimesed esitlused.

Kokku kaheksa kasutajat

Kaubamärgi hoidjaks sai Keskühistu Eramets. Esimesed liitujad olid Virumaa, Läänemaa, Põlvamaa, Põhja-Eesti, Vooremaa ja Valgamaa metsaühistu. Kaubamärgi üks lisakasu on, et ta korrastab metsaühistute nimetusi, mida Eestis leidub väga suures valikus. Kuigi tegevuse sisu on sama, on metsaühistuid nimetatud ka seltsideks, liitudeks või ühinguteks, mis omakorda võivad turul segi minna sarnaselt nimetatud, kuid ühistulise tegevuseta äriühingutega.

Metsaühistu kaubamärk eeldab ühtset nimevormi, mistõttu näiteks Valgamaa Erametsaühingust sai liitudes Valgamaa Metsaühistu ja Põlva Metsaomanike Seltsist Põlvamaa Metsaühistu.

Liitunud ühistutes on kasutusel või kasutusele võtmisel ühtse kujundusega dokumendid, meiliaadressid ja arendamisel on ühine veebikeskkond. See on pool, mis võimaldab metsaühistutel oma jõudusid kokku hoida ‒ ei pea tegelema küsimustega, kuidas ennast tutvustada, vaid saab kogu energia keskendada põhitegevusele, metsaomanike teenindamisele.

Mullu märtsikuus astus kaubamärgi kasutajate ritta Rakvere Metsaühistu, kelle eripära on metsade säästlikku majandamist märkiv FSC-sertifikaat. Sellest tulenevalt on ühistus juba ammu teenuste kvaliteedile eraldi rõhku pandud. Septembris liitus kaubamärgiga Võrumaa Metsaühistu, kes juba enne liitumist pakkus metsaomanikele nii-öelda täisteenust ehk abi kõige korraldamisel metsa istutamisest palgi müügini.

Kokku on kaheksasse metsaühistusse koondunud üle 4400 metsaomaniku, kellel on metsamaad rohkem kui 113 252 hektarit. Eestis on ühistutesse koondunud metsaomanikke üldse ligi 11 000.

Kaubamärgi kaudu jõuavad sellega liitunud ühistute metsaomanikeni kiiremini ka üldisemad uuendused. Näiteks langihaldustarkvara lank.ee, mis võimaldab arvestada metsamaterjali kogust langil ja metsaserval, ja mis võeti kasutusele Keskühistu Eramets eestvõttel (ühendab rohkem metsaühistuid kui märgiga liitunuid). Kaubamärgi ja kütusefirma AS Olerex vahel on sõlmitud kokkulepe, mis annab liitunud ühistute liikmeile võimaluse nii metsas kui ka igapäevaelus kütusekulu kokku hoida.

Otseselt uute liikmete värbamiskampaaniaid kaubamärgiga metsaühistud ei korralda, seades põhieesmärgiks olemasolevate liikmete parema teenindamise. Sellele vaatamata on ühistute liikmeskond suurenemas.

Oma Metsaühistu kaubamärgi loomise jätkulugu on ka ettevõttel Brand Manual OÜ: konkursil Eesti Disainiauhinnad 2016 pälvis kaubamärk lausa kaks esikohta, nii tervikliku teenusedisaini protsessi kui ka elumuutva targa lahenduse/teenuse auhinna.

Läänemaa Metsaühistus on kaubamärk jõudnud juba ka autole. Foto: OÜ Kollased taskud

Mida arvate uuest kaubamärgist?

Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige:
Meil oli arengukavas kirjas, et hakkame tegema metsaühistutele ühtset logo ja kujundust, looma brändi. Mul on väga hea meel, et Erametsakeskus siiski ei tee seda. Hoopis metsaühistute endi seast tuli initsiatiiv sellega tegelda.

Üks hulk metsaühistuid, kes on aru saanud, et eraldi märkidega end reklaamides kaugele ei jõua, tegid ise oma ühise brändi. Et oleks ühtne väljapaistmine ja ka ühtne sisu, samad teenused kindlas kvaliteedis. Hetkel on märgiga liitunud kaheksa metsaühistut, loodan, et neid tuleb juurde. Pean Metsaühistu kaubamärgi teket väga positiivseks.

Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi asekantsler:
Riigi soov on olnud metsaomanikele parimal viisil abi osutava tugivõrgustiku loomine. Seda selleks, et tavapäraselt metsaga vähe kokku puutuv omanik oma metsa heaperemehelikult hoida ja kasutada oskaks.

Metsaühistute tekkimine on olnud vabatahtlik, kuid riik on seda tegevust olulisel määral toetanud. Üha enam oleme püüdnud ühistuid suunata iseseisvamaks ja ergutada ka ühistute omavahelist konkurentsi. Seda ikka selleks, et nende antavate teenuste hulk kasvaks ja kvaliteet paraneks. Metsaühistu bränd on väga hea algatus ühistute enda poolt. Kui selle taga on selgelt ja mõistetavalt kirjeldatud väärtused ja see aitab ühtlustada pakutavate teenuste kvaliteeti, siis võidavad sellest metsaomanikud kindlasti.

Viktor Lehtse, Virumaa Metsaühistu juhatuse liige:
Praeguseks oleme kaubamärki kasutanud alles suhteliselt lühikest aega ja mõned otsesed toimingud on alles ees, nagu kontorisildi paigaldamine ja kõigi dokumentide väljavahetamine ühtsete blankettide vastu. Aga see põhieesmärk, et metsaomanik meid kirjul turumaastikul lihtsamini üles leiaks ja teaks, mis teenust ta meie käest saab, on ehk vaikselt hakanud juba mõjuma.

Igal juhul on kaubamärk hea ja teretulnud asi. Ootasime seda ammu. Üksi sai ju proovida varem ka ühe või teise asjaga, kuidas turul eristuda, aga sellised üksikud asjad ei mõju. Keskühistu Eramets algatusel sündinud lahenduse puhul on just see hea, et meil pole üksnes märk, vaid kogu terviklahendus.

Sven Köster, metsaettevõtja, Läänemaa Metsaühistu liige:
Just sõna „metsaühistu” kaubamärgiks teha on asjalik mõte. Kui metsainimesed seda märki märkavad, puudutab see neid. Kui sellel on ka ühtne teenuste standard taga, milles märki kasutavad metsaühistud on omavahel kokku leppinud, on väga hea. Ütleksin, et mõistlik mõte.

Metsaühistud on sellised kohad, mis võimaldavad ka eraisikutel jääda metsaomanikeks. Ajal, kui maa kipub koonduma suuromanike kätte, on iga ettevõtmine, mis seda koondumist pidurdab, vajalik. Ühistud teevad seda, aidates väikemetsaomanikel metsa majandada.

Ulvar Kaubi, RMK puiduturustusosakonna juhataja:
Metsaühistu kaubamärk tabab hästi mõtet koonduda ja tegutseda ühiselt. Visuaalselt väljendavad seda pakutavad teenused nooltena märgi keskele. Nooled lisavad märgile dünaamilisust, mida toetavad rahulikud rohelised toonid.

Märk on uus ja vajab kinnistumist. Seda on võimalik saavutada vaid ausa ja pikaajaliselt aktiivse tegevusega. Viimastel nädalatel on mets olnud avalikkuse ja meedia tähelepanu all, hoolimata mis iganes ponnistustest kasvab mets edasi. Metsaühistu kaubamärgil on eeldused näidata inimestele hoolivat ja peremehelikku suhtumist metsa.

The post Metsaühistute ühine kaubamärk sai aastaseks appeared first on Virumaa Metsaühistu.

Virumaa Metsaühistust võiks rääkida ka kui Eesti ühest noorimast ühistust – selle nime all tegutsetakse ju alles 2014. aasta maist. Kuid tegelikult toimus tookord lihtsalt nimevahetus ning Iisaku Metsaühistust saigi Virumaa Metsaühistu. „Päris alguses, 2001. aastal oli Iisaku Metsaühistu vallapõhine. Kuid nüüd on ajad edasi läinud, metsaomanikke on ühistus üle terve maakonna ja et nimi peegeldaks tegelikku olukorda, muutsimegi nime ära,“ räägib ühistu juhatuse esimees Viktor Lehtse. Praeguse seisuga on ühistus ligi kolm- ja poolsada metsaomanikku, kellele kuulub üle keheksa ja poole tuhande hektari metsa.

Virumaa Metsaühistu on aktiivne õppepäevade korraldaja. Pildil hetk võsasae koolituselt.

Lehtse nendib, et ühistu areng on toimunud rahulikult, metsaomanike liitumine ühistuga on olnud võrdlemisi stabiilne. „Eks muidugi liitumine kasvas, kui ühistusse kuulumine tõi endaga kaasa soodustusi toetuste saamisel, kuid peamine liitumise ajend on ikkagi olnud metsaomanike arusaam, et ühiselt ühistus koos tegutsedes võidavad kõik. Ühistegevus on üks Virumaa Metsaühistu põhilisi eesmärke, nii oleme me ka Keskühistu Eramets asutajate hulgas ning liitusime ka ühistute ühise Metsaühistu kaubamärgiga. Üheskoos oleme tugevamad,“ kinnitab Lehtse.

Virumaast ja metsandusest rääkides ei saa mitte kuidagi mööda energiapuidu teemast. Paljuräägitud Eesti Energia Auvere elektrijaam on lähedal. Vastuseks küsimusele, et kas Ida-Virumaal võetakse kogu olemasolev mets maha ja aetakse elektrijaamas ahju, hakkab Lehtse kõigepealt naerma, siis aga ohkab raskelt. „Teema on tõsine, aga sellest aru saamiseks peab vaatama seda, mis puiduturul toimub. Madalakvaliteedilist puitu pole lihtsalt kuhugi panna. Aga metsast ainult palki ei saa. Kuidagi tuleb ka see ära kasutada ja puidu põletamine energia saamiseks oleks üks võimalikke viise, kuidas metsaomanik saaks oma puidu eest veidigi raha. Samas on palgi ja energiapuidu hinnad niivõrd erinevad, et kartus, nagu hakataks kvaliteetset palki elektrijaamas põletama, on absurdne. Ega siis metsaomanik ka rumal ole,“ rõhutab Lehtse.

Energiapuidust rääkides viitab Lehtse ka sellele, et praegu on hakkimiseks sobiliku puidu koondamine ja virnastamine „riskiäri“. „Siin mõned metsaomanikud ikka teevad neid hunnikuid, et aasta pärast need ära hakkida. Aga kellelgi ei ole kindlust, kas keegi seda ka ostab ja kas sellest mingitki tulu saab. Jah, head lahendust olukorrale pole,“ on Viktor Lehtse murelik.

Virumaa Metsaühistu toob õppepäevadele alati midagi uut. Seekord on selleks väike, harvendustöödeks sobiv harvester.

Rõõmsamad toonid on Viktor Lehtse jutust tuntavad aga siis, kui kõne all on ühistu igapäevane tegevus ja tulevik. „Põhimõtteliselt võib öelda, et meie ühistust saab metsaomanik kõiki vajalikke teenuseid – nõustamisest ja puidu müügist uue metsa rajamiseni. Praegugi käib meil istutushooajaks valmistumine.“

Tulevikku vaatab Virumaa Metsaühistu optimistlikult. „Metsas ei saa päeva- või aastakaupa tegutseda,“ räägib Lehtse. „Nii on ka ühistuga – vaatame pikemalt ette. Päriselt maha pole maetud ka see mõte, et kogu Virumaal võiks olla üks metsaühistu. Oleme ka Rakvere meestega seda arutanud, aga eks aeg näitab. Samas Soomes on seda teed mindud – ühistud liituvad, muutuvad suuremaks ja tugevamaks. Praegu toetab riik ühistuid, aga kui see peaks lõppema, tuleb endal hakkama saada. Liigume sinna suunas!“

The post Virumaa Metsaühistu appeared first on Virumaa Metsaühistu.