Mõnda aega püsinud lumi andis märku, et nüüd peaks kultuuri hooldus olema juba tehtud. Loodetavasti olid metsomanikud eriti tähelepanelikud noorte metsataimede puhul ja niitsid või sõtkusid kõrge rohu taimede ümbert ära. Kui peaks veel lund tulema, vaalub niitmata rohi taime peale ja selle tulemusena tekivad hallitus ja seenhaigused, mis hävitavad taimed.

Toimunud on ka suurem lehelangemine ning enamus metsa on raagus. See tähendab, et õige aeg on teha valgustusraiet. Seda tööd on parem teha raagus metsas, kui puude lehed ei varja enam vaadet. Samas tuleb kaasikus hooldusraiet tehes silmas pidada, et raagus puude puhul tükib väiksemate kogemustega töötegija jätma alles rohkem puid kui vaja. Siin kohal tasuks meelde tuletada Soomest pärit õpetust – kui vaatad harvendatud raagus kaasikut ja arvad, et natuke palju sai puid võetud, siis tegelikult oled vähe võtnud! Raagus kased lihtsalt paistavad vähem ruumi võtvat kui tegelikult võtavad. Arvestada tuleb ka seda, et maha sadanud lumi raskendab töö tegemist.

Hooldusraiet saab teha ka masinaga.

Esimesed külmad annavad aga märku sellest, et tuleb valmistuda talviste lankide lõikamiseks, mis vajavad tööde tegemiseks külmund pinnast. Ilm on muidugi heitlik ja pikaajalised prognoosid erinevad, kuid loodame siiski, et tuleb ka külma ja maapind muutub kandvaks.

Talveks raietöid planeerival metsaomanikul on viimane aeg alustada ettevalmistustega. Esimese asjana tuleb võtta metsateatis, kuid kohe siis (või isegi enne metsateatise võtmist) tuleb teha leping metsa ülestöötajatega. Muidu võib juhtuda lihtsalt see, et talvel ei ole töötegijaid kuskilt võtta.

Raietööd nõuavad hoolsat planeerimist. Kui veel nädal tagasi oli lumi maas ja maa külmav, siis praegune sula muudab ka pinna pehmeks.

Omanikud, kelle metsades on metsise kaitseala, peavad meeles pidama, et seal peavad raietööd olema tehtud 31 jaanuariks ja materjal tuleb välja vedada külmund pinnasega.

Meeles tuleb pidada ka seda, et paras aeg on tellida ära metsataimed järgmise aasta kevadeks. Hilinejad võivad ilma jääda! Ja ka toetuste tähtajad lähenevad. 1. detsembriks tuleb esitada metsauuendus ja 15. detsembriks metsamajanduskava toetuse taotlused.

The post Enne talve tuleb metsas teha nii mõndagi! appeared first on Virumaa Metsaühistu.

Korduvatest vigadest metsandustoetuste taotlemisel tegi kokkuvõtte SA Erametsakeskuse toetuste üksuse arendusnõunik Triin Suur.

Euroopa Liidu eelarvest rahastatava metsameetme kaudu toetatakse kahjustatud metsa taastamist, metsapuude taimehaiguste ja metsatulekahjude ennetamist ning metsamajandamisvõtete rakendamist ehk harvendusraieid. Toetust on saanud taotleda nii erametsaomanikud ise kui ka metsaühistud, teatud põhilised vead iseloomustavad aga mõlemaid, näitavad Erametsakeskuse kogemused.

Erametsaomanike taotlustest paistab silma, et kahjustatud metsa taastamine aetakse segi raie järgse uuendamisega või plaanitakse hooldusraiete asemel teha hoopiski metsauuenduse hooldust. Metsaühistud jätavad aga esitamata liikmete nimekirjad ja metsaomanike kinnituskirjad toetuse taotlemiseks.

Korduvad vead on välja tulnud ka maksetaotluste vormistamisel. Võtmata on jäänud harvendusraie kohta metsateatis ning taotluse juures esitatakse ainult makseteatise lisa.

Lisaks Euroopa Liidu eelarvele toetatakse metsandust ka riigi vahenditega. Kuigi toetatavaid tegevusi on mitmeid, tahakse palju vigu metsa uuendamise toetuse taotlustes. Erametsakeskuse andmetel tuli lausa poolte taotluste puhul teha selle esitajale järelepärimine andmete täiendamiseks. Peamiselt ei olnud esitatud uuendusraie teatist, istutamisel oli eksitud taimede algtiheduse nõuete vastu ning istutatud metsataimed ei olnud pärit toetuskõlbulikest piirkondadest.

Erametsakeskus on toetuste taotlemisel avastanud veel ühe tüüpilise vea – kui metsaomanik teeb töid mitmel erineval eraldisel, kirjutab ta tihti eraldised kokku ühele taotluse reale. See on aga viga ning taas rändab taotlus Erametsakeskusest tagasi taotleja kätte parandamisele.

The post Metsandustoetuste taotlemisel tehakse tüüpvigu! appeared first on Virumaa Metsaühistu.

Koostaja on välja toonud ka olulisemad märksõnad, mis erametsandust neil aastatel iseloomustasid. Ülevaade on saanud selline:

2013. aasta: jahiseadus, jahindusnõukogud, metsaseaduse muudatused, metsaühistute ühine taimehange
2014. aasta: e-metsateatis, tüütud helistajad, looduskaitse, puidu ühismüük
2015. aasta: metsauuendus ja metsataimede nappus, kaubamärk Metsaühistu®, EL metsastrateegia
2016. aasta: 10 000 ühistuliiget, energiapuit, metsa majandamise tulukus.

Metsaühistu® kaubamärgi kohta saab raamatust lugeda järgmist:

Metsaühistud said oma kaubamärgi 2015 oli aasta, mil sündis metsaühistute ühine kaubamärk ja bränd Metsaühistu. Sellisest ühisest märgist oli erametsandusringkondades ammu räägitud. Nüüd algatasid ja viisid asja ellu Keskühistu Eramets liikmed.

Sügisel oli asi niikaugel, et hakati märki (õieti sisaldas Brand Manual-i kujundatu rohkemat, seda nimetati ka ühistute ühiseks identiteediks) laiemalt tutvustama. Kaubamärk oli mõeldud kõikidele Eestis tegutsevatele metsaühistutele, kes vastavad ühiselt kokku lepitud kvaliteedistandardile. Standardi koostamine kestis veel detsembrini.

Märgi rakendamise projektijuht, maaülikooli teadlane, erametsaliidu endine tegevjuht Priit Põllumäe rääkis hiljem, et see oli üsna keeruline tegevus, kuna metsaühistud on erinevad nii suuruse kui teenuste poolest: „Mingil määral on ka teenusstandard kompromiss erinevate nägemuste vahel, kuid üks on kindel – metsaomanik peab ühistu abil saama lahendada kõik oma metsanduslikud probleemid ja lahendused peavad teenima metsaomaniku huve.”

Lisaks teenuste ja nende kvaliteedi kirjeldamisele sätestab standard ka nõuded metsaühistu personalile: „Enamus metsaomanikke soovib ühistust saada esmalt nõu, mida ja kuidas metsas tegema peaks. Seega peab ühistus olema konsulent, kes metsaomanikke nõustab. Metsatööde organiseerimiseks peab ühistus olema metsandusspetsialist või metsameister. Nii et need kaks peavad igal juhul olema esindatud eraldi isikutega. See on miinimum.”

Lisaks kõigele kirjeldab standard brändi kasutamise reegleid.

Kaubamärgist nähti mitmepoolset kasu. Ühelt poolt see, et metsaühistud ise on nähtavamad ja oma tegevuses selgemad. Teisalt on metsaomanikel neid palju lihtsam üles leida ja nad saavad olla kindlad, et kohtavad metsaühistus kompetentseid inimesi, kes suudavad nõu ja abi anda.

Ühine standard on kõikidele metsaühistutele, kes brändiga liituvad, kohustuslik.

Detsembri alguseks oli teada kolm ühistut, kes avaldasid kaubamärgiga liitumise soovi, ning kohe kaasa lüüa soovijaid oli veelgi. Ettevalmistused võtsid veel mõnevõrra aega. Esimese otsuse metsaühistute kaubamärgiga liitumise kohta tegi märgi hoidja Keskühistu Eramets 25. jaanuaril 2016. Liitus kuus metsaühistut.

Metsaühistu® kaubamärgi tekkeloost ja põhimõtetest räägib raamatus pikemas intervjuus ka Keskühistu Eramets juhatuse esimees Tarmo Lees.

Laadi aastaraamat “Eramets 2013-2016” alla.

Seotud artiklid:

19.09.2016 METSAÜHISTU® PÄLVIS KONKURSIL EESTI DISAINIAUHINNAD 2016 KAKS ESIKOHTA
27.01.2016 ALGAS METSAÜHISTUTE KOONDUMINE ÜHISE KAUBAMÄRGI ALLA

The post Kaubamärk Metsaühistu® on erametsanduse oluline märksõna! appeared first on Virumaa Metsaühistu.

Metsaregistri praeguse versiooni avalik osa

„Praegu kasutusel olev infosüsteem töötati välja enam kui kümme aastat tagasi ning on tänaseks moraalselt vananenud. Uus süsteem on märksa kasutajasõbralikum ning funktsionaalsem, lisandunud on ka täiesti uusi võimalusi. Oluliselt on parandatud ka uue süsteemi turvalisust,” selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Metsaregistri pidamise eesmärk on koguda ja säilitada andmeid metsa paiknemise, pindala, tagavara, kasutamise ja seisundi kohta. Metsaregistris hoitakse metsainventeerimise andmeid ning metsateatiste, keskkonnaametnike välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside andmeid. Metsaregistri metsaportaal on mõeldud kasutamiseks avalikkusele Eesti metsade kohta info saamiseks ning metsakorraldajatele ja metsaomanikele riigiga suhtlemiseks ning oma metsaga seotud asjaajamistel silma peal hoidmiseks.

Kui varem asusid metsaregistri avalik veebiteenus, e-metsateatise teenus ja inventeerimisandmete edastamise teenus  eraldi, siis nüüd on kõik ühes veebirakenduses. Kogu siiani metsaregistrisse talletatud informatsioon kantakse üle uude süsteemi. Uus süsteem võimaldab erinevate ruumiandmestike paremat kuvamist ja ristkasutust ning pakub metsaomanikele täisulatuses ligipääsu oma metsamaaga seotud andmetele. Näiteks on täisulatuses kättesaadavad metsainventeerimise andmed, mida omanik saab ka omale alla laadida, ligipääs tagatakse ka metsateatistele ja ekspertiisiaktidele.

Uudsena võetakse kasutusele süsteemisisene volitamine, mis tähendab et metsomanikul on võimalik volitada juriidilisi ja füüsilisi isikuid oma andmeid täisulatuses vaatama ja alla laadima ning metsateatisi esitama. Metsaportaali saavad vaatamiseks kasutada kõik huvilised, kuid metsateatiste esitamiseks ning oma metsa andmete täisulatuses vaatamiseks ja allalaadimiseks tuleb ennast tuvastada ID-kaardi või mobiil-ID abil. Turvalisuse tagamiseks logitakse kõik kasutajate tegevused infosüsteemis.

Seoses üleminekuga uuele metsaregistri infosüsteemile suletakse kasutusel olev e-metsateatise esitamise teenus 23. augusti õhtul ning kuni 11. septembrini ei ole võimalik e-metsateatisi esitada. Keskkonnaamet võtab sel ajal endiselt vastu nii paberil kui ka digitaalselt allkirjastatud metsateatisi. Üleminekuperioodil ei ole võimalik Keskkonnaameti metsaspetsialistidel metsaregistri infosüsteemi kasutada ning seetõttu venib metsateatiste menetlemine tavapärasest pikemale perioodile. Üleminekuperioodil esitatud teatiste osas on teatise registreerimise otsuseid oodata alles pärast 11. septembrit.

Allikas: Keskkonnaministeerium

The post Septembrist alustab tööd uus metsaregistri infosüsteem appeared first on Virumaa Metsaühistu.