Mõnda aega püsinud lumi andis märku, et nüüd peaks kultuuri hooldus olema juba tehtud. Loodetavasti olid metsomanikud eriti tähelepanelikud noorte metsataimede puhul ja niitsid või sõtkusid kõrge rohu taimede ümbert ära. Kui peaks veel lund tulema, vaalub niitmata rohi taime peale ja selle tulemusena tekivad hallitus ja seenhaigused, mis hävitavad taimed.

Toimunud on ka suurem lehelangemine ning enamus metsa on raagus. See tähendab, et õige aeg on teha valgustusraiet. Seda tööd on parem teha raagus metsas, kui puude lehed ei varja enam vaadet. Samas tuleb kaasikus hooldusraiet tehes silmas pidada, et raagus puude puhul tükib väiksemate kogemustega töötegija jätma alles rohkem puid kui vaja. Siin kohal tasuks meelde tuletada Soomest pärit õpetust – kui vaatad harvendatud raagus kaasikut ja arvad, et natuke palju sai puid võetud, siis tegelikult oled vähe võtnud! Raagus kased lihtsalt paistavad vähem ruumi võtvat kui tegelikult võtavad. Arvestada tuleb ka seda, et maha sadanud lumi raskendab töö tegemist.

Hooldusraiet saab teha ka masinaga.

Esimesed külmad annavad aga märku sellest, et tuleb valmistuda talviste lankide lõikamiseks, mis vajavad tööde tegemiseks külmund pinnast. Ilm on muidugi heitlik ja pikaajalised prognoosid erinevad, kuid loodame siiski, et tuleb ka külma ja maapind muutub kandvaks.

Talveks raietöid planeerival metsaomanikul on viimane aeg alustada ettevalmistustega. Esimese asjana tuleb võtta metsateatis, kuid kohe siis (või isegi enne metsateatise võtmist) tuleb teha leping metsa ülestöötajatega. Muidu võib juhtuda lihtsalt see, et talvel ei ole töötegijaid kuskilt võtta.

Raietööd nõuavad hoolsat planeerimist. Kui veel nädal tagasi oli lumi maas ja maa külmav, siis praegune sula muudab ka pinna pehmeks.

Omanikud, kelle metsades on metsise kaitseala, peavad meeles pidama, et seal peavad raietööd olema tehtud 31 jaanuariks ja materjal tuleb välja vedada külmund pinnasega.

Meeles tuleb pidada ka seda, et paras aeg on tellida ära metsataimed järgmise aasta kevadeks. Hilinejad võivad ilma jääda! Ja ka toetuste tähtajad lähenevad. 1. detsembriks tuleb esitada metsauuendus ja 15. detsembriks metsamajanduskava toetuse taotlused.

The post Enne talve tuleb metsas teha nii mõndagi! appeared first on Virumaa Metsaühistu.

Toetuse taotluse vormistamiseks esita ühistule tehtud tööde eest saadud arve, selle tasumist kinnitav maksekorraldus ja andmed inventeeritud metsamaa kohta. Asjaajamine on lihtsam, kui võtad kaasa või saadad ühistule elektrooniliselt metsamajandamiskava või vähemalt koopia kava tiitellehest.

Kui oled lasknud ainult metsa inventeerida, on toetuse suurus kuni 13 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta, kui lisaks on koostatud ka metsamajandamiskava, on toetuse suurus kuni 14,50 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta. Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava toetust on võimalik taotleda kord kümne aasta jooksul.

Kehtivate inventeerimisandmete olemasolu on kohustuslik, kui soovid teha harvendus- ja uuendusraiet. Inventeerimisandmete (metsa liigiline koosseis, vanus, kõrgus, tagavara jms) põhjal koostatud metsamajandamiskava annab metsaomanikule lisaks inventeerimisandmetele soovitusi edasisteks metsatöödeks.

Soovitame kõigil metsaomanikel üle vaadata oma metsamajandamiskava kehtivus, vajadusel kontrollides andmeid avalikus metsaregistris. Kui andmed on juba aegunud või aegumas, siis võta ühendust oma metsaühistuga.

Kõikide ühistute andmed leiad Erametsakeskuse kodulehelt.

The post Läheneb metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse tähtaeg appeared first on Virumaa Metsaühistu.