Virumaa Metsaühistu juhatuse esimehe Viktor Lehtse sõnul on säästlik metsade majandamine erametsaomaniku jaoks väga oluline. „Suured masinad tallavad maapinda, eriti hooldusraiete puhul on suur oht, et vigastatakse kasvavate puude juurekava. Väike tehnika säästab pinnast ning sellega on ka parem puude vahel liikuda. Masinal on efektiivsem kui saemees, ka pole vaja nii palju ränka käsitsitööd teha,“ selgitas Lehtse. Ökopesa esindajad lisasid, et näiteks Soomes ja Rootsis tehakse praegu juba ligi 90% hooldusraietest metsamasinatega, ka meil on kogenud saemehi leida üsna raske. Samas on hooldusraiete tegemine väga oluline, nii on võimalik korralikult tehtud hooldusraietega võita metsa kasvus paarkümmend aastat.

Masinate – harvesteri ja väljavedaja tööd said kõik huvilised näha Iisaku lähistel metsas, kus kord juba hooldusraiet on tehtud. Paaritunnise demonstratsiooni tulemuseks oli just paras väljavedaja koorem langetatud-laasitud-järgatud puitu. Langetusmasina tööjõudlus on muidugi suurem, kuid esitluspäeval masin täisjõuga ei töötanud, ikka tuli töö peatada ning vastata huviliste küsimustele. Nii selgus, et Usewoodi harvester kaalub ligikaudu kaks tonni, selle laius on poolteist meetrit ja pikkus 3,8 meetrit. Väike masin tõestas, et ligipääsmatuid kohti ka üsna tihedas metsas tema jaoks peaaegu ei eksisteerigi. Samasugust liikuvust näitas ka väljavedaja Bison 10000, mille laius on samuti vaid poolteist meetrit. Masina tühikaal on poolteist tonni, maksimumkoorem kaks ja pool tonni.

Ka pealtvaatajad tunnustasid masina liikuvust ning langetaja puhul seda, et masin suudab lõigatud puu teiste võrast välja sikutada. Käsitsitöö puhul on see tõsine probleem, mis muudab saemehe töö veelgi rakemaks. Kas hooldusraideid hakatakse tulevikus Virumaa erametsades tegema masinatega, näitab aeg. Kohalviibinud metsaomanikud jäid esialgu äraootavale seisukohale, kuid teadmine, et ka selle töö jaoks on olemas õiged masinad, on nüüd Virumaal olemas.

Õppepäeva läbiviimist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Erametsaliit.

The post Masinaga saab teha ka hooldusraideid, tõestas õppepäev Virumaa Metsaühistus appeared first on Virumaa Metsaühistu.

Mõnda aega püsinud lumi andis märku, et nüüd peaks kultuuri hooldus olema juba tehtud. Loodetavasti olid metsomanikud eriti tähelepanelikud noorte metsataimede puhul ja niitsid või sõtkusid kõrge rohu taimede ümbert ära. Kui peaks veel lund tulema, vaalub niitmata rohi taime peale ja selle tulemusena tekivad hallitus ja seenhaigused, mis hävitavad taimed.

Toimunud on ka suurem lehelangemine ning enamus metsa on raagus. See tähendab, et õige aeg on teha valgustusraiet. Seda tööd on parem teha raagus metsas, kui puude lehed ei varja enam vaadet. Samas tuleb kaasikus hooldusraiet tehes silmas pidada, et raagus puude puhul tükib väiksemate kogemustega töötegija jätma alles rohkem puid kui vaja. Siin kohal tasuks meelde tuletada Soomest pärit õpetust – kui vaatad harvendatud raagus kaasikut ja arvad, et natuke palju sai puid võetud, siis tegelikult oled vähe võtnud! Raagus kased lihtsalt paistavad vähem ruumi võtvat kui tegelikult võtavad. Arvestada tuleb ka seda, et maha sadanud lumi raskendab töö tegemist.

Hooldusraiet saab teha ka masinaga.

Esimesed külmad annavad aga märku sellest, et tuleb valmistuda talviste lankide lõikamiseks, mis vajavad tööde tegemiseks külmund pinnast. Ilm on muidugi heitlik ja pikaajalised prognoosid erinevad, kuid loodame siiski, et tuleb ka külma ja maapind muutub kandvaks.

Talveks raietöid planeerival metsaomanikul on viimane aeg alustada ettevalmistustega. Esimese asjana tuleb võtta metsateatis, kuid kohe siis (või isegi enne metsateatise võtmist) tuleb teha leping metsa ülestöötajatega. Muidu võib juhtuda lihtsalt see, et talvel ei ole töötegijaid kuskilt võtta.

Raietööd nõuavad hoolsat planeerimist. Kui veel nädal tagasi oli lumi maas ja maa külmav, siis praegune sula muudab ka pinna pehmeks.

Omanikud, kelle metsades on metsise kaitseala, peavad meeles pidama, et seal peavad raietööd olema tehtud 31 jaanuariks ja materjal tuleb välja vedada külmund pinnasega.

Meeles tuleb pidada ka seda, et paras aeg on tellida ära metsataimed järgmise aasta kevadeks. Hilinejad võivad ilma jääda! Ja ka toetuste tähtajad lähenevad. 1. detsembriks tuleb esitada metsauuendus ja 15. detsembriks metsamajanduskava toetuse taotlused.

The post Enne talve tuleb metsas teha nii mõndagi! appeared first on Virumaa Metsaühistu.

Korduvatest vigadest metsandustoetuste taotlemisel tegi kokkuvõtte SA Erametsakeskuse toetuste üksuse arendusnõunik Triin Suur.

Euroopa Liidu eelarvest rahastatava metsameetme kaudu toetatakse kahjustatud metsa taastamist, metsapuude taimehaiguste ja metsatulekahjude ennetamist ning metsamajandamisvõtete rakendamist ehk harvendusraieid. Toetust on saanud taotleda nii erametsaomanikud ise kui ka metsaühistud, teatud põhilised vead iseloomustavad aga mõlemaid, näitavad Erametsakeskuse kogemused.

Erametsaomanike taotlustest paistab silma, et kahjustatud metsa taastamine aetakse segi raie järgse uuendamisega või plaanitakse hooldusraiete asemel teha hoopiski metsauuenduse hooldust. Metsaühistud jätavad aga esitamata liikmete nimekirjad ja metsaomanike kinnituskirjad toetuse taotlemiseks.

Korduvad vead on välja tulnud ka maksetaotluste vormistamisel. Võtmata on jäänud harvendusraie kohta metsateatis ning taotluse juures esitatakse ainult makseteatise lisa.

Lisaks Euroopa Liidu eelarvele toetatakse metsandust ka riigi vahenditega. Kuigi toetatavaid tegevusi on mitmeid, tahakse palju vigu metsa uuendamise toetuse taotlustes. Erametsakeskuse andmetel tuli lausa poolte taotluste puhul teha selle esitajale järelepärimine andmete täiendamiseks. Peamiselt ei olnud esitatud uuendusraie teatist, istutamisel oli eksitud taimede algtiheduse nõuete vastu ning istutatud metsataimed ei olnud pärit toetuskõlbulikest piirkondadest.

Erametsakeskus on toetuste taotlemisel avastanud veel ühe tüüpilise vea – kui metsaomanik teeb töid mitmel erineval eraldisel, kirjutab ta tihti eraldised kokku ühele taotluse reale. See on aga viga ning taas rändab taotlus Erametsakeskusest tagasi taotleja kätte parandamisele.

The post Metsandustoetuste taotlemisel tehakse tüüpvigu! appeared first on Virumaa Metsaühistu.