Virumaa Metsaühistu juhatuse esimehe Viktor Lehtse sõnul on säästlik metsade majandamine erametsaomaniku jaoks väga oluline. „Suured masinad tallavad maapinda, eriti hooldusraiete puhul on suur oht, et vigastatakse kasvavate puude juurekava. Väike tehnika säästab pinnast ning sellega on ka parem puude vahel liikuda. Masinal on efektiivsem kui saemees, ka pole vaja nii palju ränka käsitsitööd teha,“ selgitas Lehtse. Ökopesa esindajad lisasid, et näiteks Soomes ja Rootsis tehakse praegu juba ligi 90% hooldusraietest metsamasinatega, ka meil on kogenud saemehi leida üsna raske. Samas on hooldusraiete tegemine väga oluline, nii on võimalik korralikult tehtud hooldusraietega võita metsa kasvus paarkümmend aastat.

Masinate – harvesteri ja väljavedaja tööd said kõik huvilised näha Iisaku lähistel metsas, kus kord juba hooldusraiet on tehtud. Paaritunnise demonstratsiooni tulemuseks oli just paras väljavedaja koorem langetatud-laasitud-järgatud puitu. Langetusmasina tööjõudlus on muidugi suurem, kuid esitluspäeval masin täisjõuga ei töötanud, ikka tuli töö peatada ning vastata huviliste küsimustele. Nii selgus, et Usewoodi harvester kaalub ligikaudu kaks tonni, selle laius on poolteist meetrit ja pikkus 3,8 meetrit. Väike masin tõestas, et ligipääsmatuid kohti ka üsna tihedas metsas tema jaoks peaaegu ei eksisteerigi. Samasugust liikuvust näitas ka väljavedaja Bison 10000, mille laius on samuti vaid poolteist meetrit. Masina tühikaal on poolteist tonni, maksimumkoorem kaks ja pool tonni.

Ka pealtvaatajad tunnustasid masina liikuvust ning langetaja puhul seda, et masin suudab lõigatud puu teiste võrast välja sikutada. Käsitsitöö puhul on see tõsine probleem, mis muudab saemehe töö veelgi rakemaks. Kas hooldusraideid hakatakse tulevikus Virumaa erametsades tegema masinatega, näitab aeg. Kohalviibinud metsaomanikud jäid esialgu äraootavale seisukohale, kuid teadmine, et ka selle töö jaoks on olemas õiged masinad, on nüüd Virumaal olemas.

Õppepäeva läbiviimist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Erametsaliit.

The post Masinaga saab teha ka hooldusraideid, tõestas õppepäev Virumaa Metsaühistus appeared first on Virumaa Metsaühistu.

EPKK JA ERAMETSALIIT TEGID ETTEPANEKU VÕTTA MENETLUSEST TAGASI EKRE ALGATATUD METSASEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU

EPKK ja Eesti Erametsaliit saatsid 14. juunil Riigikogu Keskkonnakomisjonile kirja, milles palutakse Riigikogu menetlusest tagasi võtta EKRE fraktsiooni poolt 6. aprillil 2017 algatatud Metsaseaduse §40 muutmise seaduse eelnõu (420 SE). Seaduse eelnõuga soovitakse muuta metsaseaduse § 40 lõiget 10 ja kehtestada nõue, et kevadist raierahu hakkaksid lisaks Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) järgima ka erametsaomanikud. Valitsus otsustas 3. mai istungil eelnõu mitte toetada. EPKK ja Erametsaliit märgivad oma kirjas, et võimalused liikide kaitseks on loodud nii looduskaitseseaduses kui ka metsaseaduses, kus on ette nähtud muuhulgas võimalus eriti tundlikes piirkondades loomastiku sigimisperioodil raied peatada. Seetõttu ei ole kevad-suvise raierahu laialdasem kehtestamine niivõrd seaduse muutmise küsimus, kuivõrd metsaomanike teadlikkuse tõstmise küsimus.

RIIGIKOGU NÕUSTUS KUUSIKUTE RAIEVANUSE LANGETAMISEL ERAMETSALIIDU JA EPKK SEISUKOHTADEGA

Riigikogu võttis sellel nädalal vastu metsaseaduse muudatused (396 SE), millega nähakse ette alandada viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust ja soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie – kasutamist. Seadusemuudatusega alandatakse raiumiseks lubatavate viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute keskmist vanust 60-70 aastani. Praegu peab raiutavate kuusikute keskmine vanus olema minimaalselt 80 aastat. Muudatus puudutab umbes 4200 hektarit metsamaad, mis on 0,2 protsenti Eesti metsadest, millest 3000 hektarit on riigimets. Eesti metsade elurikkuse kaitseks tagatakse vastukaaluks salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27000 hektari ulatuses. Vastavad alad on leitud riigimaadel ning RMK on peatanud seal metsade majandamise. Eelnõu poolt hääletas 52 saadikut, vastu oli 24. Muudatused on kooskõlas EPKK ja Erametsaliidu poolt möödunud nädalal Riigikogule saadetud kirjas toodud soovitustega.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on Eesti suurim biomajanduse valdkonna esindusorganisatsioon, kes koondab põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid, metsaühistuid ja teisi maamajandusettevõtjaid.

The post Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda võttis seisukohti metsaseaduse muutmise osas appeared first on Virumaa Metsaühistu.